12. septembril toimus Rae Ettevõtete Liidu planeeringute töörühma esindaja Janar Muttiku ja Rae valla planeerimis- ja keskkonnaameti esindajate Ivari Rannama ja Annika Jõgimaa kohtumine, kus fookuses olid Rae valla hetkeolukord ja arenguplaanid ning arengukava uuendamise raames läbi viidud uuringud ja andmed.
Lähiaastatel hakkavad lisaks Rae üldplaneeringule valla arengut suunama Rae valla arengukava 2024-2030 ja lähiajal kehtima hakkav põhjapiikonna üldplaneering. Koostamisel on Lagedi piirkonna üldplaneering ja ülevallaline liikuvusuuring.
Vald leiab, et sotsiaalne taristu on Uuesalu lasteaia ja Rae küla kooli väljaehitamisel piisavalt arendatud elanike vajaduste katmiseks ja lähiaastatel rohkem lasteaedu ja koole ei ehita. Võib suureneda vajadus era lastehoiu järele, kui viiakse läbi seadusemuudatus, mille alusel kohalik omavalitsus ei pea enam pakkuma lasteaiakohti 1,5-3 aastastele lastele. Valla prognooside kohaselt hakkab lasteaiaeas laste arv järgnevatel aastatel vähenema kõikides kantides ning suureneb vajadus eakate hoolde järele. Valla esimene eakate hooldekodu on kavandatud Lagedi piirkonna üldplaneeringus.
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering näeb ette neli ärikeskust ühistranspordikoridori sõlmede juurde. Samuti on kavandatud mitme tasandiga üleminek Peetri Selveri juurde. Transpordiamet on koostanud projekti jalgratta- ja jalakäijate tunneli ehitamiseks ühendamaks Rae küla Järvekülaga, kuid ametil puuduvad lähiajal vahendid suurte investeeringute tegemiseks sinna piirkonda. Lagedi piirkonna üldplaneeringus koondub ärikeskus ja teenuste pakkumine rongijaama ümber.
Kohtumisel käsitleti veeressurssi kättesaadavust ja teenuse kvaliteeti. Valla sõnul on veeressurss kõigis piirkondades otsakorral. Lisaks kohalike teenindamisele peab Rae vald pakkuma reservveevaru Tallinna Vanglale. On arutatud teatust kohadest veevärgi ühendamist Tallinna Veega, kuid konkreetsed sammud paneb paika sel aastal vastu võetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava 2024-2035. ELVESO-ga seotud dokumendid vaadatakse üle ja uuendatakse poole aasta jooksul.
Oktoobrikuu volikogus tuleb kinnitamisele Rae valla arengukava 2024-2030 aastateks muudetud kujul. Olulisemateks muudatusteks on ettevõtluskeskkonna arendamise lisandumine arengukavva ja Rae Ettevõtete Liidu väljatoomine strateegilise partnerina. Alljärgnevalt on välja toodud rahvastiku, majanduse ja planeeringute osa kokkuvõte Rae valla arengukava muudatuste lähteolukorra analüüsist.
RAHVASTIK
Elanike arvu muutused
Rae vallas oli 2024. aasta alguses 23 557 elanikku, mis tähendab, et elanikkond on viimase 15 aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Elanikkonna kiire kasvu peamiseks põhjuseks on olnud Tallinna lähedusega seotud valglinnastumine, kus eriti tugevalt on kasvanud Peetri piirkond. Viimase kuue aastaga on Peetri kandis rahvaarv kasvanud 55%, lisandunud ligi 4700 uut elanikku. Võrreldes Peetri kiire arenguga on teistes Rae valla piirkondades, nagu Jüri ja Lagedi, kasv olnud märkimisväärselt väiksem. Vaida kandis rahvaarv praktiliselt ei muutunud.
Rahvastiku kasvu määr on viimastel aastatel aeglustunud. Kui 2009.–2016. aastatel oli keskmine aastane kasv üle 5%, siis 2020. aastate alguses on kasv langenud alla 3%. See trend võib viidata stabiliseerumise suunas liikuvale demograafilisele olukorrale, kuigi Peetri piirkonnas jätkub rahvastiku oluline suurenemine.
Elanikkonna soolis-vanuseline struktuur
Rae valla elanikkonna soolis-vanuseline jaotus on ebatavaline, olles tugevalt mõjutatud noorte perede sisserändest. Suur osa elanikkonnast on lastega pered, eriti Peetri ja Jüri kantides, kus madal eakate osakaal ja kõrge nooremaealiste hulk loovad tasakaalustamata demograafilise struktuuri. Vaida piirkonnas, mis on peamiselt maaelanikest koosnev, on vanusstruktuur tasakaalustatum ja Eesti keskmisele sarnasem, kuid ka seal on näha rahvastiku vananemist.
Peetri piirkonnas on naiste osakaal fertiilses eas vanuserühmas väga kõrge, mis on seotud noorte perede rändega Tallinnast. See toob kaasa vajaduse paindlike ja kohanemisvõimeliste avalike teenuste järele, eriti hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Näiteks haridustaristu peab suutma kohaneda elanikkonna vanuselise jaotuse muutustega, et rahuldada noorte perede kasvavaid vajadusi. Samas, vananeva elanikkonnaga piirkondades nagu Vaida, on väljakutseks pigem sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumine vananevale rahvastikule.
Loomulik iive ja ränne
Rae vallas on loomulik iive olnud viimastel aastatel positiivne, mis eristab valda suurest osast ülejäänud Eestist. Viimasel kuuel aastal on sündide arv ületanud surmasid aastas keskmiselt 287 võrra. See näitab valla tugevat rahvastiku kasvupotentsiaali, eriti Peetri piirkonnas, kus sündimuskordaja on erakordselt kõrge – 3,19 last fertiilses eas naise kohta. Eesti keskmine on sellest oluliselt madalam, jäädes alla taastootetaseme (2,1 last naise kohta).
Viimase kuue aasta keskmine rändesaldo on +672 elanikku aastas. Siiski on alates 2020. aastast sisserände kasvumäär kahanenud. Näiteks 2019. aastal lisandus Rae valda 913 inimest rohkem kui lahkus, kuid 2023. aastal oli see arv langenud 330 inimeseni. Kasv jätkub eeskätt Peetri piirkonnas, kus aastas lisandub keskmiselt 577 elanikku, samas kui Vaida piirkonnas on viimastel aastatel täheldatud elanikkonna vähest väljarännet.
Rahvastikuprognoos
Rae valla rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab valla elanikkond kuni aastani 2040 vähemalt 24 000 elanikuni ja rändestsenaariumi korral kuni 30 000 elanikuni. Kasv on prognoositud jätkuma eelkõige Peetri ja Jüri piirkonnas, kus rahvaarv võib jõuda vastavalt 13 000 ja 7 000 inimeseni. Lagedi kandis on oodata kasvu 2200 elanikuni, kuid Vaida piirkonna rahvaarv võib väheneda umbes 1350 elanikuni.
Demograafiliselt on Rae vald soodsas seisus, sest tööturule sisenejate arv on järgmise kümnendi jooksul oluliselt suurem kui tööturult lahkujate arv, näidates valla jätkusuutlikkust tööjõu tasakaalu osas. Samas on oluline, et avalikud teenused suudaksid kohaneda elanikkonna vanuselise jaotuse muutustega, eeskätt hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas.
MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE KESKKOND
Ettevõtlus ja tööturg
Rae vald on üks olulisemaid ettevõtluskeskusi Harjumaal, kus tegutseb 15,9% Harjumaa ettevõtetest (v.a Tallinn). Vald on tugevalt seotud Tallinna ja selle transpordikoridoridega, kus asuvad suured äri- ja tööstuspargid, näiteks Jüri ja Rae tehnopargid ning Peetri Äripark. Need alad on koondunud Tartu maantee ja Tallinna ringtee ümber, moodustades strateegilise äritsooni, mis on atraktiivne tootmis-, lao- ja äripindade jaoks.
Ettevõtluse areng on Rae vallas olnud kiire – viimase viie aasta jooksul on ettevõtete arv kasvanud 38%. Valdav osa ettevõtetest on mikroettevõtted (üle 90% ettevõtetest on alla 10 töötajaga). Samas on viimasel ajal lisandunud ka suuremaid, enam kui 250 töötajaga ettevõtteid, mis näitab piirkonna majanduse mitmekesistumist ja tugevnemist.
Tegevusalade lõikes on Rae vallas domineerivaks valdkonnaks hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukitega seotud ettevõtted (20% kõikidest ettevõtetest). Järgnevad teadus- ja tehnikaalased teenused (16%) ning ehitussektor (12%).
Kokku on vallas 19 478 töökohta, millest suurim osa asus Peetri alevikus (26%), Lehmja külas (21%) ja Jüri alevikus (16%). Vallas olevast 19 478-st töökohast vaid 3161 (16%) on täidetud oma elanike poolt, valdav osa töötajatest on pärit mujalt, sh Tallinnast 9371 (48%), erinevatest Harjumaa omavalitsusetest 3917 (20%) ning mujalt Eestist 3029 (16%). Valla elanikest töötab 11 534 inimest. Neist suurim osa sõidab tööle Tallinna (6929 inimest, 60% kõikidest töötajatest), vallas kohapeal töötab 3161 elanikku (27%), Harjumaa teistes omavalitsustes 925 elanikku (8%) ning mujal Eestis 519 elanikku (4% kõikidest töötajatest).
Rae valla tööturul on töötuse määr stabiilne, 2024. aasta aprillis oli registreeritud 639 töötut, mis on võrreldes varasemate aastatega olnud konstantsel tasemel. Palgatase vallas on kõrge, keskmine brutotulu ulatus 2022. aastal 2200 euroni, mis on oluliselt kõrgem Eesti keskmisest (1620 eurot) ja Harjumaa keskmisest (1835 eurot).
PLANEERIMINE
Rae valla planeerimistegevuses keskendutakse eelkõige tasakaalustatud ruumilisele arengule, kus planeerimisotsused toetavad kiirelt kasvavat elanikkonda ja ettevõtlust. Valla suurus on 207 km², millest märkimisväärse osa moodustab maatulundusmaa (76%) ning vaid väiksem osa elamu- ja tootmismaa (vastavalt 7,2% ja 3,9%).
Rae valla territooriumile on maakatastrisse kantud kokku 20 662 ha, mille jaotus sihtotstarvete järgi on järgmine:
Maatulundusmaa: 15 708 ha (76%)
Elamumaa: 1 484 ha (7,2%)
Transpordimaa: 1 145 ha (5,5%)
Tootmismaa: 813 ha (3,9%)
Turbatööstusmaa: 415 ha (2,0%)
Ärimaa: 375 ha (1,8%)
Üldkasutatav maa: 210 ha (1,0%)
Ühiskondlike ehitiste maa: 158 ha (0,8%)
Veekogude maa: 123 ha (0,6%)
Kaitsealune maa: 108 ha (0,5%)
Mäetööstusmaa: 87 ha (0,4%)
Riigikaitsemaa: 29 ha (0,1%)
Jäätmehoidla maa: 7 ha (0,03%)
Planeeringute aktiivsus ja jaotumine
Planeerimistegevus Rae vallas on olnud viimastel aastatel aktiivne, kuid piirkonniti erinev. Suurem osa algatatud ja kehtestatud planeeringutest on seotud Peetri ja Jüri piirkondadega, mis on valla majandus- ja elamuarengu peamised keskused.
Aastatel 2019–2023 algatati Rae vallas 145 planeeringut:
Peetri: 52 algatatud ja 45 kehtestatud planeeringut
Jüri: 50 algatatud ja 40 kehtestatud planeeringut
Lagedi: 33 algatatud ja 18 kehtestatud planeeringut
Vaida: 10 algatatud ja 8 kehtestatud planeeringut
Suurimad planeeringualased tegevused on keskendunud Peetri piirkonnale, kuna sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini. 2024. aasta seisuga on Peetris veel realiseerimata ligi 2300 elamuühikut, mis ootavad ehitusloa väljastamist. Samuti on sealne vajadus infrastruktuuri ja avalike teenuste järele suurem, eelkõige hariduse ja transpordi osas.
Ehitus- ja kasutusload
Rae vallale esitati aastatel 2019–2023 märkimisväärne hulk ehitus- ja kasutusloa taotlusi, millest suur osa keskendus Peetri piirkonnale:
Ehitusloa taotlused kokku: 3369
Peetri piirkond: 1662 taotlust (48%)
Jüri piirkond: 1127 taotlust (33%)
Kasutusloa taotlused kokku: 2076
Peetri piirkond: 1173 taotlust (57%)
Jüri piirkond: 568 taotlust (27%)
Kehtestatud planeeringutes on 2024. aasta kevade seisuga realiseerimata veel ligi 2300 elamuühikut, neist enim Peetri piirkonna Järveküla ja Rae külades. Arvestades elamuühiku kohta 3,1 elanikku, on kehtivate planeeringute alusel potentsiaal valda veel enam kui 7000 elaniku lisandumiseks. Neist Peetri piirkonda lisanduks ligi 5000, Jüri piirkonda enam kui 1200 ning Lagedi piirkonda enam kui 900 elanikku. Menetluses on 2024. aasta kevade seisuga elamualade planeeringud 1119 elamuühiku mahus.
Äri- ja tootmismaad
Rae valla kehtiva üldplaneeringu järgi on peamised äri- ja tootmispiirkonnad planeeritud valla põhjaossa valda läbivate magistraalteede Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee äärde ning valla alevike mõjupiirkondadesse – Jüri, Lagedi ja Assaku alevikku ja nende kontaktvööndisse. Ärimaa osakaal valla pindalast on 1,8% ja tootmismaa osakaal 3,9%. Elamu- ja tööstusalade planeerimine ei käi kaasas tehnilise ning sotsiaalse taristu arenguga. Vald on otsustanud, et edaspidi enne ehitusluba ei väljastata, kui on rajatud vajalik taristu.
Rae valla üldplaneeringus on määratletud kolm peamist arengusuunda:
Põhjaosa (Peetri ja Järveküla): Tallinna lähistel asuv piirkond, kus keskendutakse linnastumisega kaasnevatele elamuehituse ja teenindussektori arendustele.
Keskosa (Jüri ja ümbruskond): Töö- ja elukohad segunevad ning rõhk on haridus- ja teenindustaristu arendamisel.
Lõunaosa (Vaida ja ümbruskond): Säilitatakse valdavalt looduslähedane ja hajaasustusega piirkond, kus peamine rõhk on põllu- ja metsandusel.
Suuremad arendusprojektid
Rae valla arengut mõjutavad mitmed suured riiklikud ja maakondlikud projektid, millest tähtsamad on:
Rail Baltica – potentsiaalselt suur mõju vallale, kui Assakule rajatakse regionaalne peatus. See võib oluliselt parandada valla transpordiühendusi.
Tallinna ringraudtee – Kuigi projekti koostamine on hetkel peatatud, oodatakse sellele liikuvusuuringu tulemusi. Lähima 10 aasta jooksul välja ei ehitata.
Tallinna väike ringtee ja Jüri trammiliin – pikemaajalised projektid ja lähima 10 aasta jooksul välja ei ehitata.
Kokkuvõtteks on Rae vald kiire kasvuga piirkond, mille rahvaarv on viimase 15 aasta jooksul oluliselt suurenenud ja mille majandus on seotud Tallinna lähedal asuva ettevõtluskeskkonnaga. Rahvastiku ja majanduse kasv toob kaasa vajaduse infrastruktuuri ja avalike teenuste pideva arendamise järele. Järgnevatel aastatel suunavad valla arengut uuenenud arengukava 2024-2030 aastateks ning põhjapiirkonna üldplaneering.
Täpsemalt saab lugeda:
Rae valla arengukava 2024-2030 aastateks
Rae valla arengukava 2024-2030 lähteolukorra analüüs
Rae valla tegevuste ja investeeringute kava 2024-2030
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise (ÜVK) arendamise kava 2024-2035