Rae valla arengukava 2021-2030 muudatustest: Ettevõtluskeskkonna areng on nüüdsest selgelt arengukavas.

31.05 toimus Rae Ettevõtete Liidu ja Rae Vallavalitsuse ametnike arengukava seminar, kus käsitleti 2021-2030 aastateks kinnitatud arengukava muudatusi.

Arengukava projektijuht Jaan Urb andis ülevaate prognoositavatest elanikkonna muutustest ja ettevõtete statistikast. Rahvastikuregistri andmetel on 01.01.2024 seisuga Rae vallas 23 668 elanikku ja 3227 registreeritud äriühingut (EMTA andmetel). Ettevõtteid, kellel on rohkem kui 1 töötaja on 829 (25,7%) J. Urb tõi välja, et üllatuslikult on prognoositust enam kasvanud lasteaiaealiste ja põhikooliealiste laste arv Lagedi piirkonnas. Rahvastiku reaalne juurdekasv on 2022. ja 2023. aastatel olnud prognoositust suurem, 2024. aasta juurdekasv on hetkel prognoositu piires.

Gümnaasiumiealiste noorte arv näitab selgelt puudust gümnaasiumikohtadest. Noored liiguvad kooli ka välismaale ja teistesse omavalitsustesse, kuid naabervaldadest tuleb omakorda õpilasi Rae valda juurde. Ühe lahendusena võib olla eragümnaasiumi rajamine.

Tänasel päeval on Rae vald kõige noorema keskmise elueaga elanikega vald, kuid eakate osakaal hakkab kasvama. Hannes Ojangu sõnul on juba hetkel tunda vajadust hooldekodu järele, kuna noored, kes hooldavad eakaid pereliikmeid, sooviksid neid tuua oma kodule lähemale elama. Meelis Rõigas lisas, et hetkel on lasteaiad projekteeritud nii, et neid saab hiljem lihtsa vaevaga eakate koduks ümber ehitada. Praegu on valla esimene hooldekodu Lagedi üldplaneeringu kavas.

Realiseerimata elamuühikute arv Rae vallas on jaotunud ebaühtlaselt. Peetri piirkonda võiks lisanduda ca 7000 elanikku, Jüri piirkonda 1200 elanikku, Lagedi piirkonda 900 ja Vaida piirkonda ca 30 elanikku. See tähendab, et nendes piirkondades on juba hetkel sellises mahus planeeringud kehtestatud aga ehitusluba pole taotletud.

Janar Muttik leidis, et elanikkonna muutuste prognoos oleks täpsem, kui vallal oleks teada, millisele sihtrühmale on arendajad planeerinud ehitada ja millise aja jooksul. Siinkohal saavad nõu anda Rae Ettevõtete liidu liikmed oma teadmiste ja kogemustega.

Rae vallas on kaks korda rohkem töökohti kui tööealisi inimesi. Rae vallas käib tööl ca 11 500 inimest, nendest vaid 3161 töötab Rae vallas (ca 27%). Statistika näitab, et piltlikult Tallinna piirkonna elanik käib Rae vallas tootmas ja Rae valla elanik käib Tallinnas juhtimas. Valla ja Transpordiameti kohtumisel oli aru saada, et Transpordiamet keskendub pendelrände kontekstis vaid Peetri – Tallinna kesklinna suunale. Lasnamäe suuna areng on nende jaoks kaugem tulevik. Kuna Tallinnast tuleb rohkem inimesi Rae valda kui Rae vallast Tallinnasse liigub, siis hetkel ühtse transpordisüsteemi raames saaksid rohkem kasu Tallinna elanikud, kui Rae valla elanikud.

J. Muttik tõi välja, et mida rohkem on planeeritud hajaasustusi, seda suurem on elanike vajadus autode järele. Kui ühistranspordikoridoride äärde planeerida tiheasutusalasid või ärilinnakuid, siis saaksid ühistransporti kasutada rohkem inimesi. Ärilinnak või keskus vähendaks juhtivatel kohatel töötavate inimeste sõiduvajadust Tallinna suunal.

Ettevõtluskeskkonna areng on nüüdsest arengukavas. Varasemalt pole arengukava ettevõtlust sellisel määral kajastanud. Üheks suuremaks muudatuseks on ettevõtluse sisse toomine juba visiooni tasandil – „Rae valla elu- ja ettevõtluskeskkond on kestlik ning kõrgelt väärtustatud“. Teiseks suureks muudatuseks on Rae Ettevõtete Liidu väljatoomine valla arengu- ja tegevuseesmärkide elluviimise olulise strateegilise partnerina.

Uuendatud arengukava esitatakse juunikuu volikokku esmasele lugemisele, augustikuus toimub arengukava avalik tutvustamine ja kinnitamiseni planeeritakse jõuda käesoleva aasta oktoobris.